Mina ja tähtajad.
Meie suhe on algusest peale hukule määratud. Ma kardan, et asi on minus. Ma lihtsalt ei tee tähtaegadest välja, ei hooli nendest karvavõrra kah ja tihtipeale isegi unustan ära! Jah, aga lahku ka minna ei saa... Eks ma siis vaikselt nihutan neid tähtisid ja aegasid, kuni piir kätte tuleb. Siis hüppan üle ja kõik on jälle hästi. Kuniks.
Kevadet tahaks. Sinililli ja sulisevat vett, lõokesi taevas ja joodikuid poe ümber tiirutamas. Tahaks oma mummulise vihmamantli ja roosade kummikutega porilompidesse astuda. Ja tahaks, et päike ära ei kaoks.
Täna ma tunnen end kevadiselt! (:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar