Mõnikord on vaja midagi hingele. Midagi ilusat ja õrna. Haldjalikku, luulelist. Mõni teine kord ajab selline ilu jälle iiveldama ja tahaks midagi vastikut või praktilist. Hinge lähevad mõlemad poolused. Ja millest see tuleb, vaat seda ei teagi. Sest tuju võib mõlemal juhul olla allpool või ülalpool nulli.
Peaasi, et nulliring ei oleks, eks?
Tujud ja tunded tulevad ootamatult peale. Ja siis venivad ja venivad ja tahaks äikest näha. Et muutuda jälle, koos piksega.
Tulevad täiesti ootamatult ja tihti ka ilma igasuguse põhjuseta. Mis põhjust mul on äkki kurvaks muutuda? Või korraga lihtsalt laulma hakata?
Aga lihtsalt ja niisama kõik oluline juhtubki.
minu eilne põhjuseta kurbus: (sipelgad sumisevad peas ja nahkhiired laperdavad sisikonnas)
Nahkhiired panevad mu kujutlusvõime tööle. Minu meelest on nad armsad! (olen jah jabur ja sassis omadega - ja siis?)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar