The Return of the Lost One?

Täna ma leidsin oma naeratuse taas üles.
Ja mul kummitab "Viimne mohikaanlane".

Ma tõesti ei taha ära sõnuda, aga...vist olen päriselt tagasi.

seitsmes teetähis

Kiirgus. Nii palju soojust endas
ja valgust endast välja.
Ja ikka. Ei, ei ole külm,
ent pole ka soe.
Kuuma kiirgan, kiirgan teile,
ei saa seda jätta endale.
Ja selleks, et olla mina ise,
selleks tõusebki mõnikord hunt.
Kandiline pea ja lahkunute varjud. Kõnelemas.
Olen vaid üks inimene, soovimas.
Enese lööki.

Hõbemustrist sinavad tähtkujud
tõmbuvad sirgeks.
Valge tuhiseb mu suunas – minu sees,
oda minu sees!
Vajutan selle tugevamalt endasse, kiirgan
helevalgeks.

Ja loojang on punane.

Taandun. Jälgin.
Jälgin sinist leeki. Neelan kõrist alla.
Tõusen üles, tõusen üles!
Ma näen.
Näod. Silmad. Maailm.
Ma näen –
maailm on tagasi!

Rand

Ma seisin sillal ja vaatasin alla ja ümisesin tuult.
Seisin rannal vastu vett ja kuulasin vihmapiisku.
Istusin kiigel ja lendasin enesest välja.
Istusin turnimistornil ja nägin maailma virvendusi.

Ma armastan randa, kui just parasjagu suvi pole.
Ja ma võiksingi jääda seisma ja vaatama, silmad sulgema ja tundma.

Vihma sadas. Aga tuul kõneles.
Ja silmad avanesid.
Ja sees põles tuli.

Tulin, et olla üksi. Läksin, kui leidsin oma hinge.

Ettenähtud muutused

Ma olen nüüd ära ristitud (rebase mõttes ikka). Esimest korda üleüldse. Kogu oma eelneva õppeaja jooksul on mul õnnestunud seda vältida. Küllap on see hea märk, sest siiani pole millestki ka erilist asja saanud... Seos missugune! :)

Ja seda samal päeval põhimõttelise koondamisteatega, nii et varsti pean ma ühinema "vaeste üliõpilaste" massiga. Ma ootasin seda juba kaks aastat, tõsimeeli! Aga ikka on natuke ärritav. Kust ma nüüd oma doosi värsket õhku ja füüsilist koormust kätte saan ja kindlustatud segavate teguriteta mõttevoolu? Vähemalt saab hommikul magada. Tulgu vihma, lund, äikest või rahet! :)

Päike paistab. Mu eelmisel sügisel kogematasel kombel kirjasaanud eesmärkidest olen täitnud kolm. (neist ühe küll kerge variatsiooniga)
Pling-a-linga-ding-dong-ding! Täna on päriselt ka hea.

kurb siluett
nii vaimustavalt kaunis
ja ikka täis tumehalli nukrust ja
mulla hõngu
ja ikka täis headust
jagamas soojust ja tuld, vetevoogusid,
kärestik, laugas ja laavaoja
kõik ühes


pööran oma pilgu sinult ära
see nägemus pole määratud mulle
ent kuulen ikka su laulu
midagi nii palju kaugemat kui
sireenid ja haldjad, näkid ja paanid
midagi silmapiiri sisse sulavat
taban noodi su hääles
kaugemalt kui tähed ja vihmad ja tuuled
sa tuled nii kaugelt ja oled nii kurb
ning armastus sinu vastu on paratamatus
mille üle sa rõõmu ei tunne
nii õrn ja ikka nii julm
oled näinud nii palju ja tundnud
tundnud elu muundumist oma kätes
närbumist, tõusu ja langust
lahti laskmist ja lahku löömist
ja oled ikka
nii kurb ja nii kaunis

silmades teadmine

0?

/---/
enda sees kahena
vabadust ihkama
vabadusihalust enesest kiskuma
valuga muutuma
hingetuks kraapima
sajatussõnaga rahutust kaapima
visatud vihatud laiali pillutud
kohatu asutu meeletuks villitud
piinatult sarjama eneses varjama
varjuna maailmavahesse karjuma
/---/

(libahundimanast)

Ma tunnen ennast praegu just nõnda.
Ja huvitav, hakkasin seda seekord rahulikult lugema ja hakka kasvõi nutma...
Nõnda ju ei saa.
Peab, peab ülesse ärkama!
Aga ma vaatan kalendrisse ja mida ma näen? On täiskuuaeg.
Kokkusattumus? :)

Mood swings.

naer <20:naeru, .naeru> ▪. Kihistab, lagistab, pugistab naeru. Naer tuleb peale, jutt ajab naeru peale. Nägu läheb naerule, on naerul, on naeru täis. Räägib naerul suuga v naeru+sui. Sattus teiste naeru alla, jäi teiste naeruks, tegi end naeruks. Peab (peenikest) naeru rõõmustab sisimas. Paneb teise käitumist naeruks (peab naeruväärseks, pilkab). Hobuse+naer ÜLEK. Naeru+himuline, naeru+kahin, naeru+kilge, naeru+kramp, naeru+kurd ‹-kurru›, naeru+lagin, naeru+lohk (põsel), naeru+muie muie, naeru+nägu, naeru+pahvak, naeru+tuju, naeru+turtsatus, naeru+vine, naeru+kajakas ZOOL, naeru+lihas ANAT. Naeruks+panemine (eki)

(Ei. Selle väljatoomine siiski ei aidanud.)




(kuidas oskas YT mulle seda videot soovitada?? paranoia)

Läheb üle. Sügis ja kaamos ja muu.
Ja ma jõudsin jälle ühe teetähiseni! :))))

Peaaegu hea. Peaaegu. Vaid natuke veel!


"I don't believe it when someone tells me that laughter is the best medicine. There is a 92% chance that cake is." L (Death Note)

Kaja

Sügis avas oma silmad. Minu sees.
Ma tundsin teda lähenemas, juba pikemat aega.
Luuleread on muutunud vaid aimatavaks, väga udusteks pildiseeriateks.
Rääkides ikka ainult ühest: mul on külm, sügis on tulekul!
Ja täna ta ärkaski.
Ega ma ei ole kurb. Lihtsalt veidi teine.





Paus. Vihm hingab. Seekord olen ma valmis.