laupäev, 4. september 2010

Äratus



Ma olen rahulik inimene. Ma valetaksin, kui ütleksin, et mitte miski mind ei kõiguta, ärrita või vihale ei aja. Et ma teiste arvamusest ei hooli. Mõjutab. Kindlasti. Aga ma ei tee sellest välja. Üldiselt ei tee ma pea mitte millestki välja.
Ma mäletan, kuidas üks tüdruk mul koolis patsiga jändas. Mingi kontsert oli aulas ja ta istus mu selja taga. See ei kõigutanud mind üldse. Asi lõppes sellega, et tema läks närvi, et mina närvi ei läinud. Päris naljakas. :)

Muidugi, kui nüüd järele mõelda, siis esimeses klassis virutasin ühele rusikaga. Peale seda olen ehk liiga ettevaatlik. Eks kõigel on põhjus jah.

Hakkan vist vaikselt järje peale saama, kooliaeg varsti käes... Sarjad kõik vaadatud ja viimasest viskipudelist ainult natuke jäänud. Jep.

Sillaalune tilkus alkoholisegust.
Viskist ja rummist,
džinn joodeldas end tagasi pudelisse, jättis soovid täitmata ja
sügis looberdas elu vanadesse roobastesse.


Ärkan vaikselt ülesse.

Kommentaare ei ole: