Jõgi oli eile värviline.
Must ja sinine, hall ja valge säbrutasid kalda äärel.
Ja see kribu, peenike teraline veevirvendus,
mis sillalt paistis ja valgust peegeldas.
Tundus, et peale astudes vetruks see tagasi.
Vesi kutsub mind. Ma võiksingi jääda vette vaatama.
See magnetine külgetõmme on nii ahvatlev ja hirmutav ja meelipaitav.
Lainetest natuke vintis.
Kõverpeegel?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar