Ma lugesin unes neid luuleridu. Lugesin neid nõnda palju kordi ja ma nutsin.
Ma ei mäleta enam ühtki sõna. Vaid ahastavat mõtet.
Kallis ema, palun ära küsi, kus ma kõik need aastad olin. Palun ära küsi!
Aastaid jäänud: kaks
Tapetuid: üks
Nad pole teda leidnud. Loodan, et ta pääses ja varjab ennast kuskil. Loodan, et temani ei jõutud.
Luulel oli kolm salmi. Tulekul, olekul ja minekul. Mineku read olid valusad kirjutada. Nii väga, et kirja said need hulk aega hiljem.
Siis, kui aeg oli kinni püütud ja kõik taas uuesti algas.
Mida ma peaksin siia kirjutama?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar