KARUPOEG PUHHI LAULUKE
(tõlkinud Harald Rajamets)
Ma kukkusin maha
ja mul oli paha
ja ümin jäi kinni mu hammaste taha.
End siruli leidsin,
kuid ehmatust peitsin
ja näo tegin ette, et puhkama heitsin.
Kuid miski mind rõhus
ja mul oli kõhus
just säärane tunne, kui lendaksin õhus;
ei saanud ma aru,
mis imelik maru
võis niimoodi pikali paisata karu.
Kuid maas olin mina
ja raskelt kui tina
üks tugitool pressis mu vana head nina.
Ja mul oli valus
nii rinnus kui jalus,
kuid rahulik karu kõik vaprasti talus.
Just täpselt selline tunne on minul olnud juba umbes-täpselt pühapäevast saati. Pea valutab juba ma-ei-tea-mitmendat päeva järjest. Täna on juba veits parem.
Üks asi on olla päriselt h a i g e, aga hoopis teine niimoodi vastikult vireleda. No ei taha inimene terveks saada! No kohe üldse mitte ei taha...
Ahh, mis sest ikka.
Naeratus! :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar