Täna tuli ema tagasi oma ekskurssilt sõbranje juurde Raplamaale. Käisivad Tallinnas ja puha. Loomaaeda loomulikult ei jõudnud - külm olevat olnud. Ei tea, miks nad hoopis täna laulupittu ei läinud?
No ise sealkandis pole, muidu ikka läheks. He-hee, ma arvan.
Igatahes mida ma tahtsin tegelikult öelda, on see, et ema sõbranna saatis mulle kingituse. See hõlmas ka Varraku ajaviiteromaani. Elizabeth Buchan "Teine abikaasa". Heh, mul pole esimestki! Millal ma viimati seebikaid lugesin? Aktiivselt umbes-täpselt kümme aastat tagasi. Mõni aasta peale seda veel aeg-ajalt. Aga jah. Nüüd mõtlen, et võiks selle naisteka ette võtta küll. On sihuke ajaviide.
Ega seda aega mul viitmiseks palju pole, aga nati ikka. Sirvisin juba algust kah. Mina-vormis. Mulle mina-vorm väga ei meeldi tegelikult. Ainult siis, kui see ennast ägedate motiividega õigustab. Aga noh, küll saame hakkama. Varsti ilutseb mu "tarkade raamatute" loendis ka see meelelahutuslik üllitis!
Eks see ole näha. Sellised raamatud on ju tegelikult toredad. Igatahes parem, kui mingit mõtet pidevalt taga otsida!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar