Naerata!

Ma tahaksin siia midagi hästi ilusat kirjutada.

Kuidas asfaldile on kirjutatud oled täna nii ilus :)

Kuidas kuu magnetina tõmbab, mis sellest et paistab silmale väike ja mitte päris täis.

Kuidas kurblikud vihmapiisad ninale sajavad ja silmadesse naeratuse toovad.

Kuidas teistpoolt seina kostuv norskamine nii koduselt ja turvaliselt kõlab.

Kuidas harvadest pilkudest sünnib vaade, mis näeb hinge.

Kuidas lihtsalt olemine südant ei piina, vaid hoopiski rahustab.

Need hetked tunduvad nii harvad, aga tagantjärele ainuvõimalikud, kallid ja imelised.

Ilu ei saa paberile panna...

Tahaks nii väga kirjutada kaunist luulet
sellest, kuis vaid armastuses kohtuvad huuled
ning kuidas laulevad õied puhkevad puudel,
kui embuses on hingi ühendavat puudet.

Tahaks nii väga, et luule puudutaks hinge
nagu imelisel hetkel kohatud ingel
või hoolivate käte poolt vormitud kringel.
Nagu videvikutund, mil unustad pinge.

Tahaks nii väga kirja panna puhast ilu,
mida näed, kui jälgid kevadise taeva pidu
või maasikatest moodustuvaid pärliridu
kui päiksekiired vallutanud metsavilu.

Tahaks nii väga panna paberile õrnust,
seda sulgpehmet helluseks muudetud uljust.
Siidset köidikut, mis hoiab eemale kurjust.
Sulnist headust, mis õigel hetkel võtab võimust.

Kuid seda iialeski keegi ei saa teha
ning nii just peabki olema.
Kuid seda iialeski keegi ei saa teha
ning nii just peabki olema...
(27.03.2006)

Ei ole tahtmist kirjutada.... pingutades.

Huvitav, kuidas tänapäeval üks aktsiaportfell välja näeb? Ses mõttes, et sellist asja sõna otseses mõttes vist olemas polegi?

Igatahes nägin ma unes, et leidsin palju raha. Aga koos sellega ka mapi ja hunniku dokumente ja aktsiad ja sellest tuli väga suur jama. Mõrvad ja laibad ja spioonid ja kurikaelad ja ma olin vist paha tegelane.

Ühesõnaga the usual! :)

Ja ma käisin täna võtmeid tegemas ja mis mulle äkitselt meelde tuli? Ma kogusin kunagi võtmeid, hunnikute viisi vedeleb neid igal pool. Ja siis, kui ma väiksena lugesin Edgar Wallace'i põnevikke, siis mina alati mõtlesin, et hakkan muukijaks. Kõigepealt kogun hästi palju standardvõtmeid ja kui nendega seiffi lahti ei saa, siis hõõrun sõrmeotsi vastu vaipa ja klõpsan koodi lahti.
Küllap ma sellest võtmeid kogusingi. Et ühel hetkel avab üks võti millegi, mille sees on hunnikute viisi raha.

Aitähh-thankyou-thankyou!

Failed to connect to a windows service....

Markiepoos:
Start computer in safe mode.

logon on to administrator.

Click the start button

Search "cmd.exe"

Select it and then "ctrl - shift - enter" to allow elevation request

Type in - "netsh winsock reset" press enter

Then Restart your computer

Ja töötab! Foorumipostitused on nii vanad, sinna enam ei hakka panema, aga lihtsalt kasvõi mõtteliselt tahtsin öelda tänusõnu!

Lahe. On. Olla.

Zzzz-zärtz!

Olen ära õppinud täiel jõul naermise. Päriselt. Mitte sellise hullumeelse nagu filmides, mitte sellise südamest, vaid täie jõuga kopsudest, tervest kehast, kogu oma häälepaelte ulatuses, nii et terve õu kajab naermise. See juhtub ettearvamatult ja ootamatult ja lihtsalt naerab. Ma ei ole kindel, kas minu üle või minust välja.

Ok, tegelikult ma ei ole hulluks läinud, seda on juhtunud vaid paar korda ja maal, üksinda. Umbses linnas suudan end kontrollida. Kuigi tagasi tsivilisatsiooni tulek on väga kummaline tegevus.

/Kui läbi udu kuuled sirtsude tirinat ja täiskuu hõõgub helitutele piksenooltele vaatamata, siis tundub hetkeks, et kõik ongi paigas ja just nii, nagu peab. :)


(ps! Fakt, et mult endiselt küsitakse alkoholi ostes dokumenti, teeb mind õnnelikuks.

Puhkusel

...ehk teisisõnu - ärge mind otsige! (:

olen krimisõltlane... :)