Ma ei karda füüsilisi elukaid. Mina kardan oma mõtteid.
Tõesti, te võite mind saata draakonitega võitlema, koeralt konti ära võtma või ussipesast aaret otsima. Ma olen just sedasorti inimene, kes jookseb auto ette, et teist inimest päästa. Loll mis loll jah.
Aga enda mõtteid ma pelgan. Ja nende eest juba ära ei jookse. Füüsilise ohu eest kimavad head jalad minema, aga mõtted, need ronivad kuklasse ja sõidavad ikka kaasa.
Jälle mõtlen üle... :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar