esimene kummardus

Aasta esimene? :)

Võiks ju rääkida sellest, kuidas läks minu vana ja saabus uus aasta.
Võiks ju rääkida sellest, kuidas olin üksinda (noh, kassiga :)) ja istusin šampuseklaasiga aknalaual. Kuidas ületamatu kurbus tabas mind aasta esimesel tunnil. Kuidas see polnud isegi mitte minu enda kurbus. Võiks ju rääkida sellest, kuidas päev algas kargelt, aga soojalt. Või sellest, kuidas selget taevast ja tähti käisin neelamas, jõe ääres kiikumas ja pimedas jala kraavis märjaks oskasin kasta. Ja selle tegevuse juures saatjaks eufooriline tantsusamm ja naer.
Jah, ma kirjutasin ka. Peas rohkem kui tegelikkuses, aga siiski tõeliselt.
Jah, oli sündmustevaene. Nagu tavaliselt. Ja tuju muutus rohkem kui iial varem.
Aga tegelikult tunnen palju rohkem kui kunagi rääkida võiksin või oskaksin.

Esimest korda elus andsin uusaastalubaduse. Seda ma ei avalda.
Draakoniaasta ja igaveste lohede austamiseni (Maalehe sõnastus :)) jääb veel aega. Aga minu draakonid ärkasid juba pool aastat tagasi. Vaimustus ja värvid ja ristpisted.
Kuigi mõtted luusivad endiselt huntidega.



Ja mul on kohutavalt hea meel, et on hulle inimesi, kes on alati iseendaks jäänud!

Kuuselõhna!

Kas päriselt on ka jõulud või? Nii... armas. :)

Ma pidin küll minema maale oma püromaanlikke kalduvusi rahuldama ja hilinenult pööripäeva tähistama, aga see retk lükkus edasi. Nii et siis jõulud.
Ega ma ei tahtnud sellest sügisest lahti lasta. See oli nii... kõik.
Hästi palju kurbust. Ja hästi palju neoonset rõõmu. Maagiline oli.
Vihm teeb õnnelikuks.

Nii et siis jõulud.



Musti jõule siis! Selliseid maagilisi ja hämmastavaid, säravaid ja hästi paljude küünaldega!
Soojust südamesse :)

(jah, mul on hea meel, et lund maas ei ole. ilma irooniata - ma ei taha lund)

...tasa - vaikust kuulata tahan...

Oleks vist paslik head uut aastat soovida. Või eelmise aasta kokkuvõtteid teha. Või oma uusaasta lubadusi suure häälega kuulutada. Või horoskoopide lummusesse langeda. Või tuliselt sätendavaid eurosid lugeda.

Oleks-oleks. Aga millal ma ikka täielikult eeldustele olen vastanud?
Nagu keegi saakski seda teha.

Midagi tahaks siiski ütelda.
Ja ometi...

Kas see on väga imelik, et mulle meeldib aeg-ajalt iseenda blogis maanduda?
Siin tekib selline rahustav vaikusehetk.

Olen iseenda jaoks olemas...


Soovin kõigile aega iseenda jaoks. Ja seda, et vaikusel oleks ilus kõla.


...olen tagasi, kui sõnad enam loetud pole...

..and now the bells are ringing?

Ma leidsin oma südamenaeratuse taas üles. :)

erateel. endast eemal

Seiskunud. Miskit vist on valesti. Kurbus on närima tulnud.

Tegelikult on see tüüpiline - jõulud ju tulekul. Selle pärast ma vist üritangi end veenda, et suvi on. Päevad ongi täis suvist olelust. Ilma igasuguse pideta mõtteid. Isegi mitte enda jaoks päriselt olemas olemist.
Endast ei ole võimalik puhkust võtta. Mitte ise. Aga praegu on mul tunne, et mulle on peale surutud puhkus iseendast. Ja sealjuures ka kõigest muust.

Äratus kuluks ära. Paanika peaks kriipima hakkama. Ja samas, tegelikult on ka nii hea.

Vasturääkiv. Ma olen alati endale vasturääkiv olnud. Kui just mõnd korralikku selgushetke esile ei kerki. Vahel tahakski olla kurbuses. Kurbuses tema suurte vesiste silmadega. :)

Olen natuke väsinud.

...aga öistes hommikutes on endiselt kõige enam elu...

Häid jõule!

Õhus on armastust.





Käin ringi täielikus armunudolekus. Pideva naeratusega enda sees...
Nii nagu paar kuud tagasi mulle tänaval hüüti: hey you, smiling lady! :)

Armunud mitte teise inimesse -
armunud endasse ja maailma ja elusse ja kõike ja olematusse.

Tühjusse ja tundmatusse, loomingusse, sügisesse ja tuulde.

Õhus on armastust.

See on kas mingi püsiv seisund, tingitud sellest, et mul on õnnestunud juba veidi pikemat aega elada ilma murede ja valedeta...

Või varakult alanud jõulutunne. See on mul alati varem ära.
Nii et soovin häid jõule juba ette!

...vahel polegi hingamisest rohkemat vaja...

Toomapäev

Mis tahtsingi nüüd?
Ah, endale üles märkida, et mul oli väga tegus toomapäev. Koristasin, kirjutasin, panin lõpuks jõulutuled üles, lugesin postmodernismi ja magasin tööle minnes sisse. Käisin ilma telefoni ja kõrvaklappideta tööl, et nagu vau!

Ühesõnaga - täna tegin üllatavalt palju kasulikku.

Jõulud

Surfasin YT-s ja otsisin toredaid jõululaule. Selliseid ägedamaid. Aga enam ei viitsi...
Panen praegu siia esialgse playlisti lingi!

Talv!

Vastik külm oli täna hommikul. Ma polnud üldse varustatud, et nõnda külmas liigelda!
Brr...
Lõug tahtis ära külmuda, muidu polnud tegelikult isegi viga.

Ma ei mõista, miks inimesed tahavad lund ja talve ja külma. Mina küll ei taha - vastik ju!

Väike lumekihike ja sellest täiesti mulle piisaks! Oleks jõulutunnet ja oleks ilm ka natuke valgem.

Tari mind põrgusse

Ma vaatasin seda filmi Halloweeni õhtul. Iseenesest päris hea. Mustlasest vanamutt paneb blondiinile needuse ja siis too üritab sellest lahti saada.

Kõige jubedam oligi see vanamoor, ma vahepeal mõtlesin, et nüüd võtab kohe ühe klaassilma omal peast välja, pühib seda oma süljese käiseotsaga ja krutib pähe tagasi. (:

Mulle meeldis, oli mõnus pisike õudukas, aga... Ainult kuni ühe konkreetse hetkeni. Peale seda kohta ma leidsin, et see tibi oli kõik ära teeninud, mis ta sai! Paras!
Ta nimelt tappis oma kiisumiisu ära, et seda deemonile ohverdada.

Oma kiisukese!!!
Peale seda ma talle kaasa enam ei tundnud. Suhteliselt põnev oli ikka, kui õudukad meeldivad, aga...

Ta oli kõik ära teeninud, mis ta sai!!!

Täna öösel

Täna öösel nägin jälle UFOt. Pilti ei teinud, ei tahtnud. Veerand ühe ajal öösel vaatasin mina aknast välja ja.... Mis kummaline lugu - taevas on kobarana pisikesed oranžika varjundiga tähekesed. Ühtse massina. Jäin sõnatult lihtsalt vaatama, vaikselt olid nad sinna tekkinud. Ilmselt mingit sorti raketi moodi asjad, aga... Nii ilus oli neid vaadata! Täielik Halloween (või nagu mõnes kohas öeldakse: HelloViin). Igatahes ilus oli ja kummaline. Nagu haldjatulukesed. Ma ei usu seda jama eriti, aga... See oli tõesti kummituslik!
Muide, ma tegelikult usun, et UFOd meie planeeti noolivad, aga ma ei usu, et mina nendega kunagi kokku puutuksin. Kuigi - kes teab... Arvestades seda, kui palju kogemusi mul nendega on. irw. Igatahes tõeliselt ilus kogemus oli mul jälle kord. Tänud sellele, kes selle korraldas!