Seiskunud. Miskit vist on valesti. Kurbus on närima tulnud.
Tegelikult on see tüüpiline - jõulud ju tulekul. Selle pärast ma vist üritangi end veenda, et suvi on. Päevad ongi täis suvist olelust. Ilma igasuguse pideta mõtteid. Isegi mitte enda jaoks päriselt olemas olemist.
Endast ei ole võimalik puhkust võtta. Mitte ise. Aga praegu on mul tunne, et mulle on peale surutud puhkus iseendast. Ja sealjuures ka kõigest muust.
Äratus kuluks ära. Paanika peaks kriipima hakkama. Ja samas, tegelikult on ka nii hea.
Vasturääkiv. Ma olen alati endale vasturääkiv olnud. Kui just mõnd korralikku selgushetke esile ei kerki. Vahel tahakski olla kurbuses. Kurbuses tema suurte vesiste silmadega. :)
Olen natuke väsinud.
...aga öistes hommikutes on endiselt kõige enam elu...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar