Sügis on värviline.
Mulle meeldib hall sügis. Täis vihma klõbinat ja viskisõõme. Vihmaga tuleb alati palju häid mõtteid. Või lihtsalt teistsuguseid, hinge ja omaenda eluga. Juurdlevaid, analüüsivaid, metsas ringi luusivaid ja halliks hundiks maskeeruvaid... Inspiratsiooni, mis rebib seest kõik lõhki ja jääb. Jääb nii kauaks meelde, et isegi ühestainsast sõnast hakkab valus. Või ilus. Või nõnda tühi, et uus algus on käega katsuda.
Hall vihm paneb teksti elama.
Värvid panevad ennast elama. Ja nõuavad šampust. Kihisevat nagu värvide sees magav vihm. :)
/aga värvilisel sügisel on selge taevas ja mitmes värvis kiiskavad tähed!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar