Ma seisin sillal ja vaatasin alla ja ümisesin tuult.
Seisin rannal vastu vett ja kuulasin vihmapiisku.
Istusin kiigel ja lendasin enesest välja.
Istusin turnimistornil ja nägin maailma virvendusi.
Ma armastan randa, kui just parasjagu suvi pole.
Ja ma võiksingi jääda seisma ja vaatama, silmad sulgema ja tundma.
Vihma sadas. Aga tuul kõneles.
Ja silmad avanesid.
Ja sees põles tuli.
Tulin, et olla üksi. Läksin, kui leidsin oma hinge.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar