Haige on vastik olla. Arvestades veel fakti, et mul on järgmine nädal väga tähtis olla Viljandis. Ja jälle olen mina haige!
Ohjah. Aga imetore raamat selle kõige kõrvale lugeda on Kolm musketäri, nii vahva. Vanasti ma lugesin Väikest printsessi, aga ütleme ausalt, ma olen selle jaoks liiga vana. Kuigi fantaseerimine ei taha vist kunagi lõppeda. Hoidku ükskõik-kes selle eest!
Pea räägib umbluud. Aga mina kujutan ette, kuidas ma haiguse endast välja tirin. Nagu vahel õhtuti mõtted, mis magama ei lase jääda. Nagu Pensieve, või siis seesamunegi Mõttesõel Harry Potteris. Üks neist asjadest, mis mulle seal kohutavalt meeldis. Nojah, aga mina kohe viskaks mõtted konkreetselt peast välja, ja siis kui vaja, korjaks jälle üles. Nii et need vahepeal eksisteeriksidki ainult selles Mõttesõelas.
Hmm, mnjah. Mul olid veel tänaseks isegi plaanid ja... Vastik! Ja miks kõik minema kolivad ja üleüldse ja niikuinii?
Eilne päev jäi kirjutamise mõttes täielikult vahale. Mis aga loomulikult ei takistanud mul täna öösel oma segasemast segasemates unenägudes nägemast kõiki neid loogikavigu. Oehhh. Terveks saades unustan nagunii jälle ära.
Nututuju, kergemal kujul. Selline nagu kõige romantilisemat filmi vaadates... (pean silmas loomulikult Wall-e't...)
Pagana lapsed kah väljas kisavad. Ilgelt kuri ja irooniline tahaks täna olla. Hmm, millisel päeval ma ei oleks?
Noh jah, tagasi musketäride juurde! :)
/veel eluvaim sees ja testament tegemata!
kaidi,
umbluu-unenäo radadelt
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar