Vares lendas üle poriloikude. Siis, kui vihmast tilkusid piisad veepinnale. Taevas oli hall ja vaikne kahin liikus läbi südame. Pilved olid tehtud varjudest ning nilpsasid januselt päikese tuliseid leeke. Neelasid ja suretasid. Maailm pöörles ringi.
Tõeliselt? Kujuteldavalt?
Värvid hajusid ja külmusid lumeks, sulasid vihmaks ja kriimustasid silmi. Haiget tegi vaikus ja lõpmatuse haigutus. Õhuniiskuses olid liigutused keelatud. Elu keerles spiraalina. Õigetpidi, valetpidi, ettearvamatult.
Mälestustes? Väljamõeldises?
Taevas nirises pisaratest. Siis, kui kurbus veeres läbi soonte ja vares lendas üle poriloikude.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar