hääl ja luule

minu soundcloud (luule)

sinule, pühenduseta

sinu maailm pudenes kildudeks

tolmukübemeiks

miljoneiks

ja mina vaatasin tähti

uus luuleraamat! rahva raamatus

Endale

Ma tulin siia. Taas. Ja vaatasin ringi ja lugesin ja mõtlesin, et oh taevas küll, kas ma tõesti kirjutasin nii ilusasti? Kuidagi nii õnnelik ja nunnu, isegi kurbusest kõneldes. Kuigi, tõsi, ma olen alati katsunud vältida siia millegi masendava kirjutamist.

Üks mu onu rääkis vanasti ikka, et saun peseb puhtaks. Väljast ja seest ka. Mina ei uskunud. Väiksena. Kuni hingele mõned patud kogunesid, siis hakkasin uskuma. Ehk on see nagu kuuma suve ja leitsakuga, mõte lihtsalt ei liigu, sinust väljas olev maailm ei oma tähtsust. 

...ma tulen taas. siis kui küüned hõõguvad ja silmad sätendavad... :)

Vaime sisse astunud

Ma jagan kõikidele muudele uudistele vahelduseks ka üht head uudist.

Nimelt on minu luulekogu viimaks ilmunud! Raamatupoodides veel ei ole, aga minu käest saab juba tellida, kui on soovi. Saab pühenduse ja autogrammiga ja odavamalt ka. :) Võta ainult ühendust!

Raamatust mul häid pilte veel pole, panen siia kavandi pildi.

(kujundaja Maren Valdmaa)

Päris creepy ja teine maailm ja ehk just seda meil mõnikord hingamiseks tarvis ongi.

Käisin täna pakil järel ja panin toetejatele posti ja ma lugenud seda pole. Välja nägi küll ilus, aga ehk on vist tõsi see, mida hooandjas ütlesin. Et nüüd olen nendest tegelastest lahti lasknud.

Aeg järgmiste juurde asuda! ;)

Must

Üksi, varuks ainult tuhmuv mälestus, pidin ma kuidagi tagasi võitma asjad, mida ma kunagi tundsin nagu omaenda keha osa.

/---/

kulus aastaid, enne kui ma seda taas oma veres tuikumas tundsin või teadsin juuksekarva täpsusega, kus silmapiiril tõuseb või loojub kuu või päike, mida ma uuesti tervitama õppisin. Hilja öösel, kui majarahvas mu ümber magas, uurisin ma jälle tähti, lastes nende mõjul oma veres liikuda, tähed aga tiirlesid ja pööritasid mu ümber, kuni minust sai ainult telg liikumatul maal, minu ümber ja kohal keerleva tantsu, aastaaegade spiraalse kulgemise keskpunkt.

(Bradley, Avaloni udud)



Võtsin taaskord omaks musta. Seekord tõeliselt, üdini ja lõpuni.

Roosid mu aknalaual põlevad.

Luulekogust

Uhhuu, tere kallid!

Nüüd siis lugu sealmaal, et olen kokku pannud oma luulekogu. Nõnda, et ise ka rahul olen. Aga selle väljaandmiseks oleks veidike raha ka tarvis.

Hooandja projekti alt saab raamatu sündi toetada.

(Nüüd siis blogi enam millekski muuks ei kasutatagi kui reklaamiks, eks? ;))

Aga igatahes, oleksin väga õnnelik. Südamest. Ikka.