me tantsisime nii kaua
võta mul käest ja naera
katki need silmad, mis kunagi head, nii head...
ma enam ei tunne end ära
kus te olete?
enam ei tea?
joosta pole vaja, tähed ei kuku sest kiiremini valla
.
.
.
õõnsal häälel sosistan: hein kõrgub pilvede alla
...nimed. nad võtavad meilt nii palju. teevad meile näo, mille järgi elada...
/lumi tõi mu naeratuse tagasi
aga asupaik ikka on teadmata/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar