Sõitsin Tartust Viljandi...
Ja tagasi ka loomulikult. Homme-ülehomme kah, siis ei lähe enne novembrit uuesti.
Aga no sõidan mina siis bussiga sinnapoole ja hirmus vihm. Vajutan nina vastu klaasi ja vaatan seda masendavalt kaamoslikku Eestimaa sügist...
Selline kurbus tuli peale kohe. Sügisnukrus. Sel aastal mina tundsin esimest korda, et loodust kohe sunnitakse talveunne jääma. Kurb. Ja väga unine olin loomulikult kah! (:
Tagasi sõites jällegi päike paistis ja taevas oli näha kummaline kujutis. Selline tormi kese nagu - väga järsk taevavärvide vahetus. Ja selle keskme kõrval oli sihuke valge udune lehtrimoodi kujutis. Nagu lendav taldrik! (nagu mul ufudega veel vähe kogemusi oleks...)
Ahh. Ja panin kõrvaklapid pähe ja raadiost (mul on telefonis tõesti vaid raadio!) lasti Guns-and-Rosesit. Äge. Kohe tuju läks kenakeselt kõbusamaks!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar