Tänasest sõidust?

Tänane sõit Tartust Viljandisse ja tagasi oli erksam kui eilne. Kuidagi läksid mõtted liikumaie.

Kõiksepealt istun mina siis bussis ja hakkame Tardo liinast välja sõitma, kui Statoili bensiinijaama juurest näen: läheb üks tüdruk. Väljas on vastikult külm, kell on 7.30 hommikul. Tal on seljas selline õhuke lühike erekollane seelik ning jalas paksud tumekollased sukapüksid. Noh, okei. Siis on tal seljas punane jope, käes kindad ja peas müts. Kõik on väga kena. Üllatav sellise ilma puhul, aga kena. Ja kirsiks tordil on see, et käevangus hoiab tema hele-ererohelist pange! Kratsin mina kukalt ja mõtlen, et milleks küll..? Ega välja mõtlegi, pole mahti juurelda. Tuleb roheline tuli ning buss sõidab edasi, pöörab ära.

Vastu tuleb teine buss. Mina surun näo vastu klaasi ning piilun teise bussi akendesse. Mingil põhjusel roogivad kõik oma nina! Bussijuht ja paar reisijat veel päälekauba. Arvavad vist, et keegi ei näe neid. Inimesed on ses suhtes naljakad. Hmmm. Käsi liigub nina suunas. Ei! Ega mina siis ei roogi nina! Aga sügeleb teine. Vaja on nina sügada. Teadagi - juua tahaks. Millal ma üldse olin viimati täis? Kuu aega tagasi? Pagan! Igal juhul liiga kaua aega tagasi! Pagan küll!

No jõuame siis viimaks linnast välja ja sõidame mõnd aega mööda metsakasvand maanteed. Jube igav on, midagi teha kah ei viitsi. Võtsin küll isegi lugemislambikese kaasa, a no kurat ei viitsi mina miskit teha... Ainult mõtlen, et nagu justkui äkki ikka peaks?
Siis näen tõusvat päikest. Noh, tegelikult on päike küll juba mõõdukas kõrguses. Aga mis on hämmastav, on see, et päikesest veidi eemal, kõrval on laik. Ilmselt päikese peegeldus. Ja see laik koosneb spektrivärvidest. Ümmargune vikerkaar! Lahe on see sõna selle kohta vististi.
Najah.

Ja siis peab jälle välja külma, vihma ja tuule kätte lippama. Brr. Kapuuts pähe ja siuhti! Muidugi, enne akademiasse minekut pean pangaarvet kontrollima - kas tagasisõiduraha ikka olemas on? On. On.

Tagasi tulles? Bussijuht rääkis enne starti mingi poisiga, kes pildistab busse või sõidukeid või miskit - ma täpselt aru ei saa. Igatahes nemad vaidlevad selle üle, kas vene bussid väärivad pildistamist või mitte. Bussijuht leiab, et kõike on vaja jäädvustada. Poiss vaidleb vastu - need ei olevat inimliku teostusega ning seetõttu ei vääri tema kaamera kulutamist. Kaldun ühinema bussijuhiga: kõike peab jäädvustama. Meeldib see siis sulle või mitte. Elu on ikka väärt jäädvustamist. Olgu see siis milline tahes. Sõit Tartusse kulgeb kiirelt ja kommi süües, kodu ju juba paistab!