Mitmed eluajad on läbi vuhisenud ja mitmed lood on jäänud ootele.
Olen kohvist loobunud ja tulnud tagasi.
Kopsud on olnud kokku surutud ning taas vibreerima löönud.
Olen lugenud ja kirjutanud.
Olen lugenud ja kirjutanud.
Olen silmist olnud surnud.
Aga kes neist halbadest asjadest ikka rääkida tahab...
Ja kes neil headel aegadel ikka aega maha tahab võtta...
Suvi on. Kivid on kuumad. Nahk õhetab. Silmad naeratavad.
Tuul tuhiseb.
Katsun varbaga vett. Sillerdab ja virrendab.
Meil on kellukesed kõrvus!
Meil on kellukesed kõrvus!
Laula kaasa - õhust kasvab õrnus.
Päiksekuldsed liblikad, sulakullast juuksed
liuglevad lennates
ja hingavad soojust su liigestesse.
Südant ja naeru teile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar