Ma ei ole ammu kirjutanud. Siia ja muidu ka. Kõik oleks end justkui ammendanud.
Tegelikult ei ole. Aga iga minu katse midagi kirja panna lõpeb ikka ja jälle aiult mõtete ja mitte-päris-enda tunnetega.
Aga leidsin ka süüdlase. Ma külmade ajaks kolisin teise tuppa ja minu võimalus öösel seinale kirjutada on olnud miinuskraadides. Muidugi, kui ma nüüd tagasi lähen, siis saab selle ettekäände eluiga otsa.
Tahaks rääkida kõigest sellest, mis "päriselus" toimub, aga samas ei taha ka. Ja mis see "päris" üldse on. Kunagi kirjutan. Luban. Päriselt ka! Koolist ja kõigest. Siis, kui ma ise kõigele pihta olen saanud. :)
Aga praegu ma unistan Haapsalust.
Ma ei tea, kust see tuli, aga viimane pool aastat on mul olnud mingi kinnisidee seoses Haapsaluga. Ma PEAN seal olema. Lihtsalt pean. Aga teatavasti ei saa ma seal lihtsalt niisama ÄRA KÄIA, sest Tartust Haapsallu saab ainult läbi Tallinna.
Aga ükskord ma sinna jõuan.
Lõikasin oma kaks kuud kasvatatud küütsed maha. Nüüd ma saan neid jälle närima hakata!!!
(jälle üks ettekääne kärbub olematuks) ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar